Reflektsioon kursusele

Teema

• Omandada uued teadmised ja oskused digitaalsete õppematerjalide koostamiseks. Olen nende koostamisega küll varasemalt kokku puutunud, aga need olid sellised esmatasandil õhkõrnad puudutused.

Uusi teadmisi omandasin väga palju ja tunnen selle üle heameelt. Oskuste kohta saan nii palju öelda, et kõike katsetasin, sain hakkama, aga osadele vahenditele ajanappuse tõttu ei saanud piisavalt palju pühenduda. Samas on see tõeliselt huvitav kursus ning kindlasti võtan kogu teema põhjalikumalt rahulikus õhkkonnas uuesti läbi.

Eesmärgid

• uute teadmiste omandamine/tutvustamine/jagamine.
• teha kõik selleks, et tulemus kursuse lõpus oleks positiivne

Eesmärgid, mis ma seadsin endale uute teadmiste ja oskuste omandamiseks, said täidetud. Samuti säilis mul huvi läbi võetud teemadega uuesti põhjalikumalt tegelemiseks. Teine eesmärk, ehk panustamine sai samuti minu enda arvates täidetud. Mis mind natuke häiris oli see, et kuna eelmises aines oli põrunud, siis ei julenud ma enam enne enda postituse valmis saamist tutvuda teiste postitustega. Lihtsalt juba seetõttu, et pärast ei saaks ma tagasisidet, et olen kellegi postituse põhjal oma kodused ülesande esitanud.

Strateegiad

• tähtaegadest kinni pidamine
• kõikides loengutes osalemine
• koduste tööde tegemine
• lisamaterjalide lugemine
• rühmatöödes oma panuse andmine mitte alla 90%

Tähtaegadest ma kinni ei saanud pidada, aga seekord võtaksin jällegi kogu süü enda kanda. Lisaks sellele ainele oli ka teisi pluss sattus samale ajale vaatluspraktikal osalemine, kus samuti pidin/tahtsin maksimaalselt panustada. Käies tööl, mis ei ole seotud absoluutselt mitte õpetamisega ega õppematerjalide koostamisega jäingi hätta kuna osadele teemadele lihtsalt pidin ajaliselt rohkem panustama. Koduseid töid tegin suure huviga, lugesin ka lisamaterjale. Rühmatöösse panustasin ja seekord oli tunduvalt kergem asja teha, kuna mul olid olemas inimesed koos nimedega, mitte ainult nimed rühmas.

Vahendid/ressursid

• veebivahendid
• õppejõud
• kaasõppurid
• praktika juhendaja J

Vahendeid kasutasin maksimaalselt, samuti paigaldati meile Smart Board, mille katsetamisega olen tõeliselt algust teinud ja täielikult vaimustuses.

Hindamine

• üritan kolleegide/tuttavatega uut infot jagada 
• kutsuda neid arutlema antud võimaluste kasutuselevõtu teemadel

Seekord ma kolleege otseselt ei kaasanud, aga vaatluspraktikal arutlesin osadel teemadel oma juhendajaga, samuti tekkis arutelu õpilaste ja teiste õpetajatega. Viitamine ja autoriõigus on teemad, milledele peaks kindlasti juba üldhariduskoolides tähelepanu hakkama pöörama.

Reflektsioon

Lõpetuseks tahan seda öelda, et superluks aine oli. Kui kõik ained oleksid sellised huvitavad, siis poleks õppekohtade täitmisega mingeid probleeme. Natuke raske oli see, et enamus vahendid ja teemad olid minu jaoks uued ning seega ainult nädalasest süvenemisest oli vähe. Samuti ei võimalda minu põhitöö süveneda antud aine teemadesse ja vahenditesse töö ajal. Tegin seda õhtuti, aga ma tegin.

Aitäh Teile kursuse kooostajad, eksamitulemus minu ülimalt positiivset arvamust kursusest ei kõiguta.

Helitöötlus

Siia tuleb kokkuvõte hiljemalt täna õhtul. Liidan heli ja pildi, mis on juba valmis, aga üles saab 15.mai kuupäeva sees.
Jäin natukene hiljaks, aga kahjuks vedas tehnika mind alt ja helindatud esitlus ei tulnud päris selline nagu oleksin soovinud. Helindatud esitlus asub siin. Slideshare ei ole minu jaoks uus asi, aga esitluse heliga varundamine küll. Kuna olen selle töö esitamisega jubedalt hilinenud, õnnestus mul täna kuulata Sireti, Ingridi rühmatööd antud teemal. See teema on jällegi pikemat ja põhjalikumat uurimist väärt ning loodan sügisel osaleda Sireti ja Ingridi kursusel, mis puudutab põhjalikumalt heli ja helindamisega seotud teemasid.

Videotöötluse ülesanne

Kuigi panen postituse alles nüüd üles, oli see teema mul juba varem töös/ valmis. Seda enam, et valisime rühmatööks vabavaralised ekraanisalvestajad. Varasemalt ma sellelaadsete vahenditega kokku puutunud ei olnud ja seetõttu oli see üks huvitavamaid ülesandeid antud aine raame (viitamine oli ka). Movie Maker´ iga olen varasemalt teinud ja see on mul päris käpas.

Esialgu soovisin kasutada programmi Wink, aga vaatamata loetud materjalidele ja pusimisele, ei suutnud mina sellega asist asja valmis saada. Mart Laanpere loengus oli põgusalt juttu Jing võimalustest ja vaatluspraktikal osaledes tegin läbi informaatikatundide tutvust  Screencast-O-Matic vahendiga. Koduse ülesande tegemiseks valisin aga CamStudio. Pusisin sellega päris ise, sest tehnilistel põhjustel ei osalenud ma praktikumil. Mulle see vahend väga meeldis, kuigi millegipärast ei saanud ma algul heli tööle. Võib-olla oli viga arvutis, aga pärast pisukest konsultatsiooni, sain kõik ilusti jooksma. Kuna ma pole tegevõpetaja, siis on natuke harjumatu teha kolme asja korraga: rääkida, liigutada hiirt ja jälgida, et asi tuleks enamvähem. Enne kui asine asi tule, tegin u 15 mikriproovi. Ja muidugi teemavalik on omaette teemaJ. Mina tegin salvestamisest, kuna praktika käigus tekkis mul küsimus- miks näidati õpilastele ainult ühte salvestamise viisi? Ja selline ta saigi....

Allikamaterjalidele viitamine

1 sõnaga tegin konto ja täiendasin profiili, aga mingi jama on ikkagi sees, kuna kasutades otsingut „people“ filtriga, mind leida pole millegipärast võimalik. Aru ma ei saa miks, aga nii see paraku on. Uitasin ka sees natuke ringi, leidsin üles Urve ja Terje ning lisasin nad oma kontaktidesse. Huvitav oli lugeda ka õppematerjali, kust peale natukest lugemist kadusid ära kõik täppidega tähed, samas oli sisu ikkagi arusaadav.

·         Raamat

Kirkpatrick, D., (2010). The Facebook effect: the inside story of the company that is connecting the World. New York, Simon & Schuster

·         Teadusajakirjas ilmunud artikkel

Green, T., Bailey, B., (2010). Academic uses of Facebook: endless possibilities or endless perils? Engineering Management Review, IEEE. 38 (3), 35. doi: 10.1109/EMR.2010.5559141

·         Konverentsikogumikus ilmunud artikkel

Barkhuus, L., Tashiro, J., (2010). Student socialization in the age of facebook. Proceedings of the 28th international conference on Human factors in computing systems, doi 10.1145/1753326.1753347

·         Veebilehekülg

Facebook (2011) http://www.facebook.com/

Viitamine on teema, mis tegelikult ei meeldi üldjuhul kellelegi. Õnneks on tänapäeval see suhteliselt lihtsaks tehtud, ei pea ise jalgratast leiutama. Mendeley oli minu jaoks täiesti uus avastus ja uskumatult huvitav, kuigi midagi ma seal profiili all valesti vist märgistasin.

Õppematerjalide kvaliteet

1.       Lihtsamast keerulisemaks mitte vastupidi.

2.       Mida koostaja teab, aga jätab kirja panemata, seda ei omanda õpilane ja seda ei saa temalt ka nõuda.

3.       Pidades koostajana kinni seadusele vastavusest, anname head eeskuju kasutajale.

4.        Ka igavat teemat on võimalik huvitavalt esitada.

5.       Õppematerjali kasutamine ei tohiks sõltuv olla tarkvarast.

6.       Õppematerjal peaks olema korrektne, sest seda võivad lisaks õpilastele, kasutada ka teised õpetajad.

7.       Õppematerjal peaks olema aja- ja asjakohane.

8.       Õppematerjal peaks olema leitav.

9.       Õppematerjal peaks innustama ja motiveerima, mitte pidurdama.

10.   Õppematerjal peaks võimaldama ka koostajal /õpetajal saama tagasisidet, mida edaspidi arvesse võtta.

Õppematerjalid ja autoriõigus

Selle nädala teemaga olen samuti ennast kursis hoidnud ja lugesin huviga ka Hansu soovitatud kõiki materjale. Tänapäeval pole väga raske ennast antud teemaga kursis hoida (huvi ja tahtmist peab ainult olema), näiteks kasvõi tiheda kino külastajana on enne filmi algust alati klipp, mis tuletab meelde, et veebi kaudu „varastamine“ on pähh. Ma ei saa nüüd öelda, et ma poleks selle vastu eksinud, muidugi olen, aga iga päev järjest vähem, pigem on asi unustamises ja siis ümber tegemises, et oleks vastavalt reeglitele.

Antud nädala teemat on tegelikult alates eelmise aasta sügisest käsitlenud mitmed erinevad õppejõud mitmes erinevas aines Tallinna Ülikoolis- jagada sooviksin Eero Johannes aine „IT arendamisega seonduvad juriidilised probleemid” nelja videoloengut 1, 2, 3, 4 ja õppematerjale . Sel kursusel käsitletakse üpris hästi autoriõiguse ja üldse inetrneti, kui vaba ruumiga seonduvaid küsimusi. Kindlasti hästi huvitav ja kasulik kõigile.

Jälle peaksin siinkohal puudutama oma lõppenud eelpraktikat kuna ei ole tegevõpetaja. Seal oli teemaks esitluste koostamine/ tegemine- õpetaja poolt olid ette antud teemad, kasutama pidi pilte/ fotosid, teksti, muusikat. 1sõnaga pidi esitlus olema võimalikult huvitav ja atraktiivne. Juhtusin osalema esitluste ette kandmise tunnis- ja mis ma seal nägin copy- paste ilma viitamata. Õpetaja isegi ei võtnud teemaks, et nii ei tohi või nii pole õige. Kui tund läbi oli, siis ma loomulikult soovitasin õpetajal järgmisel korral anda teemaks näiteks autorikaitse, piraatlus või plagiaat, printerite ja kõvaketaste asemel.

Hästi armsasti viitavad kasvatusteaduslike ainete õppejõud korrektsele käitumisele „kasutage korrektselt viitamist, sest Teie paberikandjatel esitatud tööd käib üle kontroll“.

Avatumaks muutmisest- mulle tundub, et seoses infoühiskonna pealetungiga on osad õppejõud ja osad õppurid sattunud ebavõrdsesse seisu. Kui varem oli kõigile teada, et käid loengus- konspekteerid- teed kirjalikult paberikandjale mõned ülesanded ja osaled eksamil = tulemus käes, siis nüüd oleneb kõik õppejõu innovatiivsusest ja kaasaja vahendite kasutamise julgusest. Äkki peaks taseme ühtlasemaks muutmise huvides hoogu maha võtma ja teisi järgi ootama? Avatumaks muutmisel on muidugi ka see +, et peab hästi hoolikalt mõtlema, millest ning kuidas kirjutada- isegi blogis.

Õppematerjali analüüsimiseks valisin materjali autoriõigusest- kõik oli nii nagu peab, viited olemas ja puha. Midagi valesti olevat ei leidnud, pigem sain edaspidiseks õppematerjalide koostamiseks mõtteid.

Arvutipõhine testimine

Mina arvan, et veebipõhised testid on väga suureks abiks/ toetuseks nii õpilasele kui ka õpetajale. Tegevõpetaja ei ole ja just lõpetasin eelpraktika. Sealt jäi mulle kõrvu kumama üks etteheide, et arvutid on halvasti mõjunud õigekirjale ja tänu arvutitele on kadunud õpilastes huvi iseõppimise vastu kuna peaaegu kõike on võimalik googeldamise abil võrgust leida. Mina sellega nõus pole. Koostasin millalgi ühe testi LeMill´is teise õppeaine jaoks.
Samuti oli mul kunagi tarvis teha test, millele vastati paberikanda abil, selleks kasutasin sellist lihtsat testi koostajat, mis ei ole just kõige parem, aga tol hetkel oli minul sellest kasu.

Ja teistes ainetes on vaadeldud tutvutud TATS, PETS, Hot Potatoes ja teiste võimalike võimalustega.

Mis ma ise testide tegemisel eelistaksin, ütleme nii see oleneb. Kui tahan teada konkreetseid asju ja võimalikult kiiresti, siis kasutaksin kindlasti ainult valikvastuste varianti. Kindlasti on hästi hea, näiteks mõistete puhul, kasutada lünkteksti ja suurepärase ülevaate annab nn esseevastusega test.  Võibolla leebuksid siis ka sellised õpetajad, kes praegu arvavad, et internet on „saatanast“. Ise tegin veel ühe proovitesti Google Forms´i abil, tundub selline käepärane hea vahend.  

Tegelikult on testid head enesekontrolli vahendid ja neid võiks isegi rohkem õppetöös kasutada.

Uuringute läbi viimise vahendeid, mida võiks väga edukalt kasutada ka testide koostamiseks, olen samuti proovinud/ katsetanud ( Connect jms). Lõppkokkuvõttes oleneb ju kõik sellest, kuidas sa esitad küsimuse, et saada soovitud vastus.

Fototöötluse nädala ülesanne

Minu "ajalooline" kaart.
Eellugu: tahe oli suur pildistada kodukoha (loe Mustamäe) vaatamisväärsusi. Ainuke pildistatav asi oli Glehni loss, aga kuna jõudsin sinna pimedas, siis minu "seebikarp" keeldus lossi jäädvustamisest. Ja tegelikkuses on praegune Tallinn sulava lume paistel ikka väga loomade väljaheidete rohke (ennem nagu ei pannud tähelegi). Seejärel võtsin plaani B ehk siis üritasin pildistada teekonda kodust tööle (loe Mustamäelt Pelgulinna sünnitusmaja kanti), seebikarp küll jäädvustas, aga avaldamiseks pole need just kuigi rõõmsad pildid. Nimelt avastasin, et Pelgulinna sünnitusmaja taga on meelispaik mõnuainete tarvitajatel...jube.
Lõpuks valisin plaani C ja pildistasin lapsi. Üks on minu oma ja kaks venna omad ning koolitöö tegemiseks võtsin neid hoida. Elavad nad Eesti eri paigus, aga kokku saavad alati maal vanaema juures.

Õpitehnoloogia standardid

Standardite teemaga olen eelmiste ainete raames kokku puutunud ja selle kohta ka postituse teinud eelmise aine alla.

Ülesandest (ma pole ise veel õpetaja seega analüüsin kellegi teise oma).

4.2.1 GENERAL.LANGUAGE – LOM 1.3 eesti keel

4.2.2 EDUCATIONAL.LEARNING RESOURCE TYPE – LOM 5.2 test, hindeline töö

4.2.3 RIGHTS.COST – LOM 6.1 tasuta

4.2.4 RIGHTS.COPYRIGHT AND OTHER RESTRICTIONS – LOM 6.2 jah

4.2.5 RIGHTS.DESCRIPTION – LOM 6.3 Creative Commons license

4.3.1 GENERAL.TITLE – LOM 1.2 Hindeline töö II klassile - Geomeetrilised kujundid

4.3.2 GENERAL.DESCRIPTION – LOM 1.4 ei

4.3.3 GENERAL.KEYWORD – LOM 1.5 matemaatika, tööleht, geomeetria

4.3.5 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ROLE – LOM 2.3.1 Koostaja

4.3.6 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.ENTITY – LOM 2.3.2 Merlin Kirbits

4.3.7 LIFE CYCLE.CONTRIBUTE.DATE – LOM 2.3.3 2011-01-08 22:40

4.3.9 EDUCATIONAL.INTENDED END USER ROLE – LOM 5.5 õpetajad, õpilased

4.3.10 EDUCATIONAL.LEARNING CONTEXT – LOM 5.6 2 klass

4.3.11 EDUCATIONAL.TYPICAL AGE RANGE – LOM 5.7 ei

4.3.17 EDUCATIONAL.TYPICAL LEARNING TIME – LOM 5.9 ei

4.3.18 EDUCATIONAL.DESCRIPTION – LOM 5.10 ei

Igaks juhuks vaatasin ka enda tehtu vastavust eelpool loetletud punktidele, ütleme nii, et pooled olid olemas.

Õpiobjektide koostamise ja levitamise vahendid

Ei tööta ei haridustehnoloogi ega ka õpetajana ja kokkupuude õpiobjektide koostamisega on olnud minimaalne. Samas lõppes mul just vaatluspraktika ning selle käigus sain lisaks muudele teadmistele ka palju uut soeses käimasoleva aine teemaga.

Läbi töötamiseks valisin raamatupeatüki "An Abridged History of Learning Objects", milles räägitakse lühendatult õpiobjektide kujunemise ajaloost. Mis ma siis teada sain: e-õpe on muutunud järjest populaarsemaks nagu igal heal lapsel on ka õpiobjektil palju nimesid: mulle meeldis intelligent object (Gibbons et al., 2000)... intelligentne objekt. Üldjoontes on see väljend suhteliselt noor ja sai nime selle järgi, et e-õppe ekspert W. Hodgins vaatas pealt kuidas tema laps mängis Legoga. Enda jaoks avastasin täiesti uue ingliskeelse sõna yield- saagikusJ. Seda peatükki lugedes meenus mulle üks leid internetist kus inimesed aastal 1910 joonistavad milline on elu/maailm aastal 2000.
Nagu juba mainisin ei ole ma tegevõpetaja, hetkel alles õpin selleks ja seetõttu ei oska ma veel öelda millistest digitaalsetest materjalidest minu aines puudus on. Ülesandes nimetatud keskkondadega olen eelmistes ainetes kokku puutunud, ntx M. Laanpere aines koostasin tunni täiskasvanud õppijale LeMill veebikeskkonnas, algajale nagu mina oli see väga huvitav kogemus. Lisaks proovisin keskkonda teist pakutud veebikeskkonda Connexions, ütleme nii, et huvitav, sain hakkama. Loengumaterjalides tutvumiseks nimetatud repositooriumide, referatooriumidega ja otsingumootoritega- osadega olen tutvunud osadega tutvusin...neile lisaks oleks samuti üks huvitav koht sotsiaalvõrgustikus FB Eesti Informaatikaõpetajad. (ma ei tea kas seda keegi juba mainis, aga enne ei julge teiste postitusi lugeda kui enda oma valmis).

Esimene nädal ja õpileping

Teema

• Omandada uued teadmised ja oskused digitaalsete õppematerjalide koostamiseks. Olen nende koostamisega küll varasemalt kokku puutunud, aga need olid sellised esmatasandil õhkõrnad puudutused.

Eesmärgid

• uute teadmiste omandamine/tutvustamine/jagamine.
• teha kõik selleks, et tulemus kursuse lõpus oleks positiivne

Strateegiad

• tähtaegadest kinni pidamine
• kõikides loengutes osalemine
• koduste tööde tegemine
• lisamaterjalide lugemine
• rühmatöödes oma panuse andmine mitte alla 90%

Vahendid/ressursid

• veebivahendid
• õppejõud
• kaasõppurid
• praktika juhendaja J

Hindamine

• üritan kolleegide/tuttavatega uut infot jagada 
• kutsuda neid arutlema antud võimaluste kasutuselevõtu teemadel

Reflektsioon

(kursuse lõpus)