Standarditega olen varasemalt kokku puutunud ja päris põhjalikult, mõned haakuvad ka selle ainega. Artikel “Õpitehnoloogia standarditest I. Õpihaldussüsteemide koostoimimise suunas“ kirjeldatutest olen põhjalikumalt kasvatusteadulikes ainetes kuulnud/ kokku puutunud Bloomi taksonoomiaga ja Robert M. Gagné mudeliga (õpetaja olulisemad toimingud, mis on vajalikud tähelepanu-, motivatsiooni- õppimisprotsesside esile kutsumiseks ja alalhoidmiseks õpilastes). SCROM- seda puudutati projektijuhtimises ja Mart Laanepere loengus, samuti Kai Pata rääkis sellest. Varem ei olnud kuulnudki. Kindlasti seosnub see minu rühmatööga, kuna teen selle Moodle teemal. Kokkuvõtvalt, saaksin öelda, et osadega olen kokku puutunud (OpenID, RSS jms) ja osad on täiesti uued (vistutamine- millegi veebi istutamine!!!), seda googeldades leidsin ühe sõna veel, mille tähendust teadsin, aga väljendit polnud kuulnud: sirvik- veebilehitseja ehk brauser.
Ühes teises koolis õppides puutusin kokku ja tegin ülevaate enda jaoks järgnevalt (mingi aeg oli see mul isegi peas):
EVS-ISO 15836:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid.
· Standardis loetletakse ja määratletakse DC metaandmeelemendid. Juhised nende rakendamise ja kasutamise kohta on toodud DC m-andmeelementide kasutamise juhendis (vt järgmine standard). DC eesmärgiks ei ole asendada teisi m-andmeid, mõeldud kooskasutuseks teistsuguste semantikaga m-andmestandarditega.
· Erirakendused DC põhjal on loodud sellistes valdkondades nagu raamatukogundus, arhiivindus, haridus, avalik haldus.
· Internetis surfajatele, kes otsivad infot neile võõralt erialalt.
Käsitlusala ja otstarve: Dublin Core on inforessursile lisatud m-a elementide loetelu valdkondadevaheliseks elektroonilise info kirjeldamiseks, mis toetab infootsingut avatud andmesidevõrkudes. Inforessursina käsitletakse siinses kontekstis ükskõik mida, millel on identiteet. DC rakendustes on inforessursiks tavaliselt digitaaldokument.
Inforessursi elutsükkel – inforessursi elukäik: jada, mis tähistab inforessursi arengut ja kasutamist. Nt idee sünd, kavandi koost, artikli toimetamine, raamatu avald, raamatu hankimine rmtkogusse jne.
Standard käsitleb elementide kogumit üldiselt. Standardi eesmärgiks ei ole määratleda täpseid kriteeriume. On DC esimene avaldatud versioon.
Sisaldab elementide loetelu kirjeldustega, kus igale elemendile on selle tähenduse ühesuguseks mõistmiseks antud iseloomustav tähistus ning peale selle arvutiloetav ühesõnaline nimetus.
Elemendid ja tähistused: Title - pealkiri, Creator - autor, Subject – teema, märksõnad, Description - kirjeldus, Publisher - väljaandja, Contributor - kaasautor, Date - daatum, Type – inforessursi tüüp, Format - vorming, Identifier – inforessursi identifikaator (tunnus), Source - allikas, Language - keel, Relation - seos, Coverage – hõlme (inforessursi sisu käsitlusulatus), Rights - õigused.
Lisas on esitatud näited DC m-a elementide kasutamisest XML ja HTML vormingutes.
EVS JUHEND 9:2006 Dublin Core'i metaandmeelementide kasutamine.
Käsitlusala: Juhendis esitatakse inforessursside kirjeldamiseks välja töötatud DC m-a elemendid koos täpsustajatega. Antakse üldised juhtnöörid DC m-a elementide kasutamiseks. Käsitletakse m-a elementide kasutamist inforessursside kirjeldamisel. Tekstis ja lisades tuuakse näiteid DC esitamise kohta XML ja HTML märgistuskeeltes. Tutvustatakse m-andmete rakendusprofiile raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele. Juhendi rakendamine eeldab XML ja HTML tundmist.
Juhend on suunatud m-andmetega eri tasanditel kokkupuutuvatele spetsialistidele:
1) strateegiliste otsuste tegijatele
2) m-andmete loojatele (tarnijatele)
3) tehnilistele rakendajatele.
Ei ole otseselt mõeldud süsteemi- ja tarkvaratarnijatele, kuid ka nendel võib sellest kasu olla.
Lühidalt sisu:
· M-andmete määratlus: 1) andmed andmete kohta; 2) informatsioon informatsiooni kohta.
Eristatakse mitut tüüpi m-andmeid. Digitaalse kogu haldamisega seotud m-andmed on: administratiivsed; kirjeldavad; tehnilised. DC m-andmed saab tüpiseerida kirjeldavateks.
· DCMI – Dublin Core Metadata Initiative – org, kes vastutab DC haldamise ja arendamise eest.
DC m-a elementide täpsustajad
On kasutusel kahte tüüpi täpsustajad – elemenditäpsustajad ja kodeerimissüsteemid.
· Elemenditäpsustaja konkretiseerib elemendi tähendust, kasutatakse olukorras, kus DC m-a element on ühese arusaadavuse tagamiseks liiga üldine.
NT: inforessurss, mis on mingil ajahetkel loodud, siis publitseeritud ja lõpuks edastatud seda säilitavale asutusele. Kõiki neid sündmusi kirjeldab DC element Date (vt eelmist standardit DC metaandmeelemendid). Elemenditäpsustajaid kasutamata on kõik need daatumid kasutaja jaoks võrdsed, ega seostu kindla sündmusega. Seetõttu kasutatakse nt antud juhul täpsustajaid Date Created (loodud), Date Issued (avaldatud ja Date Submitted (esitatud).
· Kodeerimissüsteem viitab standardile või kokkuleppele, mille järgi on m-a elemendi sisu esitatud. Kodeerimissüsteemideks on tavaliselt ametlikud sõnastikud või notatsioonid.
Sõnastiku näiteks võib tuua UDK, EÜM jne. Notatsioonid on üldjuhul toodud rahvusvahelistes või Eesti standardites, nt EVS 8 [1].
DC m-a elemendid on soovituslikud ja üldised.
DCMI põhieesmärgiks valdkondadevahelise koostalitlusvõime toetamine.
Erinevad kirjeldusmudelid takistavad Internetis päringute koostamist eri valdkondade vahel. Üheselt mõistetav kirjelduselementide kogum suurendab valdkondadevahelist semantilist koostalitlusvõimet. Nende kirjelduselementide rakendamine võimaldab kasutajatel , kes otsivad infot erinevates valdkondades, leida infot kõikidest valdkondadest. DC sisaldab põhilisi üheselt mõistetavaid kirjelduselemente, mis aitavad kaasa koostalitlusvõime loomisele eri valdkondade vahel.
DC ja muud kirjeldusmudelid
· DC ja MARC: MARCi abil vahetavad, kasutavad ja tõlgendavad arvutisüsteemid bibliograafilist infot. DCst palju keerukam mudel. Aluseks raamatukogukataloogidele.
· DC ja MODS: suuremate võimalustega kui DC ja lihtsam kui MARC. Põhiline andmekogum, mis võimaldab MARC- vormingus ja mitte-MARC-vormingus XML-kirjete koostalitlust. Mõeldud kasutamiseks raamatukogudele, kuid rakendatakse ka muudes valdkondades.
· DC ja EAD: kodeeritud arhiivikirjeldus on kasutatav vahend arhiivide, raamatukogude ja muuseumide kogude kirjeldamiseks. Keerukas ja mahukas kirjeldus. Ülesehitus põhineb arhiivikirjelduse standardil ISAD(G) [13]. Loodud tüübikirjeldusena XML dok jaoks.
· DC esitamine märgistuskeeltes
· DC m-a elemendid on semantiliselt määratletud kirjeldavate elementide kogum. Neid saab luua või teisendada erinevate meetoditega. Need on HTML, XML ja RDF.
· HTML – lihtne märgistuskeel, mida kasut platvormist sõltumatu hüperteksti koostamiseks. Kirjelduskeel, millel puuduvad tingimuslaused, muutujad jt märgistuskeeltele omased elemendid. DC m-andmeid saab lisada HTML-is veebilehele, kasutades selleks HTML-i elemente.
· XML – laiendatav märgistuskeel, on ette nähtud kasutamiseks Interneti rakendustes. HTML-ist oluliselt laiemad andmete struktureerimise võimalused.
· RDF – märgistuskeel, mille eesmärgiks on esitada veebiressursside m-andmed nii, et neid saaks eri rakenduste vahel vahetada, ilma, et kaoks nende tähendus. DC on võimalik väljendada RDF-na.
Lihtsalt seostus kuidagi:
Infoühiskonna arengukava 2013
... eesmärgiks tõsta inimeste elukvaliteeti ning kaasata neid enam ühiskondlikku ellu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase kasutuselevõtu kaudu.
... kogu avaliku sektori asjaajamise muutmist paberivabaks.
...sätestatakse infoühiskonna arendamise üldise raamistiku, seab eesmärgid ning määratleb neist tulenevad tegevusvaldkonnad IKT laialdaseks kasutamiseks teadmistepõhise majanduse ning ühiskonna arendamisel Eestis.
Lisadena on võimalik vaadata:
EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas
käsitleb infotehnoloogias kasutatavaid eestikeelseid termineid vastavalt aluseks võetud rahvusvaheliselt kinnitatud kooditabelitele ISO 8859-15. Siia on koondatud eesti keele ja kultuuri iseärasusi arvestavad nõuded arvuti kasutamisel. Mõeldud tarkvara koostajatele. On toodud ära kooditabelid. Käsitletakse arvutiklaviatuuri eestikeelset kihti, Eestis kasutatava ladina tähtede valikut ESET 1, millesse kuuluvaid tähemärke kasutakse muutmata kujul kõigis Eestis väljastatavates dokumentides ja andmebaasides.
Reguleerib tähtede, arvude, raha, kuupäevade, isikunimede, käänamise-pööramise jne reegleid ja esitamist arvuti kasutamisel.
