Reflektsioon

Ideaalis ma ei saaks/ ei tohiks isegi seda postitust siia kirjutada, kuna pean lahendama täiendavaid ülesandeid. Seda hinnet ei pane ma iseendale, niisiis ikkagi kriban.

Eesmärgiks oli  uute teadmiste omandamine/ jagamine kolleegidega- selle eesmärgi täitsin ja rohkemgi veel. Ainest saadud teadmisi olen kajastanud 3 teise õppeaine kodustes töödes ning neid hinnati positiivse tulemusega, seega olen selle eesmärgi vähemalt enda jaoks täitnud.

Strateegiad- loengutes osalesin 90% protsenti, seega sain vist hakkama. Kodused tööd tegin ära, aga ei esitanud neid õigeaegselt, graafikus püsimisega oli mul raskusi, see ei olnud nii planeeritud- aga...välja kukkus ikka nii. Kas ma tahtsin seda, kindlasti mitte. Õnneks on mul keegi, keda veel süüdistada ja kellele etteheiteid teha seoses aine hindega- tööandja, kes lähetas mind paikadesse, kus lihtsalt pole võimalik veebiõpet teostada. Kas tulemus oleks olnud teine, kui olekin pidanud lugema raamatut ja posti teel oma käsitsi kirjutatud kodused ülesanded ära saatma, võibolla, aga ma ei hakkaks oletusi tegema. Ajajuhtimist ja -planeerimist pean veel õppima. Rühmatöös oma panuse andmine mitte alla 90%- omast arust andsin 100%, aga jällegi ei läinud arvesse. Mis tegin valesti- ei teinud oma tööd avalikult, kuigi tööd ju tegin ja ei arvestanud asjaoluga, et mu rühmakaaslased vaatamata korduvale tagantutsitamisele ei tundnud huvi rühmatöö vastu..

Mis mulle ei meeldinud- see, et rühmatöö tegemiseks planeeritud isikkoosseisust otsustasid osad, et viskavad püssi põõsasse. Enne viskamist oleks olnud viisakas sellest ka teavitada, mitte tuimalt telefon levist välja viia. Aga no kogemuse võrra jällegi rikkam, edaspidi oskan sellega arvestada.

Mis mulle meeldis- aine meeldis, teadmised meeldisid, uudsus meeldis, praktiline kasutatavus meeldis.

Mida ma poleks tahtnud- „nn avalikku poomist”- selleks, et hinnata ajapanustamist rühmatöösse, oleks eelnevalt pidanud tutvuma asjaoludega, okas on hinges, aga õnneks läheb see üle. Iga halb on millekski hea!

Kena jõuluaega!

Standardid ja tehboloogiad

Standarditega olen varasemalt kokku puutunud ja päris põhjalikult, mõned haakuvad ka selle ainega. Artikel “Õpitehnoloogia standarditest I. Õpihaldussüsteemide koostoimimise suunas“ kirjeldatutest olen põhjalikumalt kasvatusteadulikes ainetes kuulnud/ kokku puutunud Bloomi taksonoomiaga ja Robert M. Gagné mudeliga (õpetaja olulisemad toimingud, mis on vajalikud tähelepanu-, motivatsiooni- õppimisprotsesside esile kutsumiseks ja alalhoidmiseks õpilastes). SCROM- seda puudutati projektijuhtimises ja Mart Laanepere loengus, samuti Kai Pata rääkis sellest. Varem ei olnud kuulnudki. Kindlasti seosnub see minu rühmatööga, kuna teen selle Moodle teemal. Kokkuvõtvalt, saaksin öelda, et osadega olen kokku puutunud (OpenID, RSS jms) ja osad on täiesti uued (vistutamine- millegi veebi istutamine!!!), seda googeldades leidsin ühe sõna veel, mille tähendust teadsin, aga väljendit polnud kuulnud: sirvik- veebilehitseja ehk brauser.

Ühes teises koolis õppides puutusin kokku ja tegin ülevaate enda jaoks järgnevalt (mingi aeg oli see mul isegi peas):

EVS-ISO 15836:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dublin Core'i metaandmeelemendid.

·        Standardis loetletakse ja määratletakse DC metaandmeelemendid. Juhised nende rakendamise ja kasutamise kohta on toodud DC m-andmeelementide kasutamise juhendis (vt järgmine standard). DC eesmärgiks ei ole asendada teisi m-andmeid, mõeldud kooskasutuseks teistsuguste semantikaga m-andmestandarditega.

·        Erirakendused DC põhjal on loodud sellistes valdkondades nagu raamatukogundus, arhiivindus, haridus, avalik haldus.

·        Internetis surfajatele, kes otsivad infot neile võõralt erialalt.

Käsitlusala ja otstarve: Dublin Core on inforessursile lisatud m-a elementide loetelu valdkondadevaheliseks elektroonilise info kirjeldamiseks, mis toetab infootsingut avatud andmesidevõrkudes. Inforessursina käsitletakse siinses kontekstis ükskõik mida, millel on identiteet. DC rakendustes on inforessursiks tavaliselt digitaaldokument.

Inforessursi elutsükkel – inforessursi elukäik: jada, mis tähistab inforessursi arengut ja kasutamist. Nt idee sünd, kavandi koost, artikli toimetamine, raamatu avald, raamatu hankimine rmtkogusse jne.

Standard käsitleb elementide kogumit üldiselt. Standardi eesmärgiks ei ole määratleda täpseid kriteeriume. On DC esimene avaldatud versioon.
Sisaldab elementide loetelu kirjeldustega, kus igale elemendile on selle tähenduse ühesuguseks mõistmiseks antud iseloomustav tähistus ning peale selle arvutiloetav ühesõnaline nimetus.

Elemendid ja tähistused: Title - pealkiri, Creator - autor, Subject – teema, märksõnad, Description - kirjeldus, Publisher - väljaandja, Contributor - kaasautor, Date - daatum, Type – inforessursi tüüp, Format - vorming, Identifier – inforessursi identifikaator (tunnus), Source - allikas, Language - keel, Relation - seos, Coverage – hõlme (inforessursi sisu käsitlusulatus), Rights - õigused.

Lisas on esitatud näited DC m-a elementide kasutamisest XML ja HTML vormingutes.

EVS JUHEND 9:2006 Dublin Core'i metaandmeelementide kasutamine.

Käsitlusala: Juhendis esitatakse inforessursside kirjeldamiseks välja töötatud DC m-a elemendid koos täpsustajatega. Antakse üldised juhtnöörid DC m-a elementide kasutamiseks. Käsitletakse m-a elementide kasutamist inforessursside kirjeldamisel. Tekstis ja lisades tuuakse näiteid DC esitamise kohta XML ja HTML märgistuskeeltes. Tutvustatakse m-andmete rakendusprofiile raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele. Juhendi rakendamine eeldab XML ja HTML tundmist.

Juhend on suunatud m-andmetega eri tasanditel kokkupuutuvatele spetsialistidele:

1)     strateegiliste otsuste tegijatele

2)     m-andmete loojatele (tarnijatele)

3)     tehnilistele rakendajatele.

Ei ole otseselt mõeldud süsteemi- ja tarkvaratarnijatele, kuid ka nendel võib sellest kasu olla. 

Lühidalt sisu:

·        M-andmete määratlus: 1) andmed andmete kohta; 2) informatsioon informatsiooni kohta.
Eristatakse mitut tüüpi m-andmeid. Digitaalse kogu haldamisega seotud m-andmed on: administratiivsed; kirjeldavad; tehnilised. DC m-andmed saab tüpiseerida kirjeldavateks.

·        DCMI – Dublin Core Metadata Initiative – org, kes vastutab DC haldamise ja arendamise eest.

DC m-a elementide täpsustajad

On kasutusel kahte tüüpi täpsustajad – elemenditäpsustajad ja kodeerimissüsteemid.

·        Elemenditäpsustaja konkretiseerib elemendi tähendust, kasutatakse olukorras, kus DC m-a element on ühese arusaadavuse tagamiseks liiga üldine.

NT: inforessurss, mis on mingil ajahetkel loodud, siis publitseeritud ja lõpuks edastatud seda säilitavale asutusele. Kõiki neid sündmusi kirjeldab DC element Date (vt eelmist standardit DC metaandmeelemendid). Elemenditäpsustajaid kasutamata on kõik need daatumid kasutaja jaoks võrdsed, ega seostu kindla sündmusega. Seetõttu kasutatakse nt antud juhul täpsustajaid Date Created (loodud), Date Issued (avaldatud ja Date Submitted (esitatud).

·        Kodeerimissüsteem viitab standardile või kokkuleppele, mille järgi on m-a elemendi sisu esitatud. Kodeerimissüsteemideks on tavaliselt ametlikud sõnastikud või notatsioonid.

Sõnastiku näiteks võib tuua UDK, EÜM  jne. Notatsioonid on üldjuhul toodud rahvusvahelistes või Eesti standardites, nt EVS 8 [1].

DC m-a elemendid on soovituslikud ja üldised.

DCMI põhieesmärgiks valdkondadevahelise koostalitlusvõime toetamine. 

Erinevad kirjeldusmudelid takistavad Internetis päringute koostamist eri valdkondade vahel. Üheselt mõistetav kirjelduselementide kogum suurendab valdkondadevahelist semantilist koostalitlusvõimet. Nende kirjelduselementide rakendamine võimaldab kasutajatel , kes otsivad infot erinevates valdkondades, leida infot kõikidest valdkondadest. DC sisaldab põhilisi üheselt mõistetavaid kirjelduselemente, mis aitavad kaasa koostalitlusvõime loomisele eri valdkondade vahel.

DC ja muud kirjeldusmudelid

·        DC ja MARC: MARCi abil vahetavad, kasutavad ja tõlgendavad arvutisüsteemid bibliograafilist infot. DCst palju keerukam mudel. Aluseks raamatukogukataloogidele.

·        DC ja MODS: suuremate võimalustega kui DC ja lihtsam kui MARC. Põhiline andmekogum, mis võimaldab MARC- vormingus ja mitte-MARC-vormingus XML-kirjete koostalitlust. Mõeldud kasutamiseks raamatukogudele, kuid rakendatakse ka muudes valdkondades.

·        DC ja EAD: kodeeritud arhiivikirjeldus on kasutatav vahend arhiivide, raamatukogude ja muuseumide kogude kirjeldamiseks. Keerukas ja mahukas kirjeldus. Ülesehitus põhineb arhiivikirjelduse standardil ISAD(G) [13]. Loodud tüübikirjeldusena XML dok jaoks.

·        DC esitamine märgistuskeeltes

·        DC m-a elemendid on semantiliselt määratletud kirjeldavate elementide kogum. Neid saab luua või teisendada erinevate meetoditega. Need on HTML, XML ja RDF.

·        HTML – lihtne märgistuskeel, mida kasut platvormist sõltumatu hüperteksti koostamiseks. Kirjelduskeel, millel puuduvad tingimuslaused, muutujad jt märgistuskeeltele omased elemendid. DC m-andmeid saab lisada HTML-is veebilehele, kasutades selleks HTML-i elemente.

·        XML – laiendatav märgistuskeel, on ette nähtud kasutamiseks Interneti rakendustes. HTML-ist oluliselt laiemad andmete struktureerimise võimalused.

·        RDF – märgistuskeel, mille eesmärgiks on esitada veebiressursside m-andmed nii, et neid saaks eri rakenduste vahel vahetada, ilma, et kaoks nende tähendus. DC on võimalik väljendada RDF-na.

Lihtsalt seostus kuidagi:

Infoühiskonna arengukava 2013

...  eesmärgiks tõsta inimeste elukvaliteeti ning kaasata neid enam ühiskondlikku ellu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase kasutuselevõtu kaudu.

... kogu avaliku sektori asjaajamise muutmist paberivabaks.

...sätestatakse infoühiskonna arendamise üldise raamistiku, seab eesmärgid ning määratleb neist tulenevad tegevusvaldkonnad IKT laialdaseks kasutamiseks teadmistepõhise majanduse ning ühiskonna arendamisel Eestis.

Lisadena on võimalik vaadata:

§        Rakendusplaan 2010-2011

§        Eesti infoühiskonna arengukava aastani 2013

EVS 8:2000 Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas

käsitleb infotehnoloogias kasutatavaid eestikeelseid termineid vastavalt aluseks võetud rahvusvaheliselt kinnitatud kooditabelitele ISO 8859-15. Siia on koondatud eesti keele ja kultuuri iseärasusi arvestavad nõuded arvuti kasutamisel. Mõeldud tarkvara koostajatele. On toodud ära kooditabelid. Käsitletakse arvutiklaviatuuri eestikeelset kihti,  Eestis kasutatava ladina tähtede valikut ESET 1, millesse kuuluvaid tähemärke kasutakse muutmata kujul kõigis Eestis väljastatavates dokumentides ja andmebaasides.

Reguleerib tähtede, arvude, raha, kuupäevade, isikunimede, käänamise-pööramise jne reegleid ja esitamist arvuti kasutamisel.

Õpivõrgustikud

… uudne lähenemine õppimisele, kus tähtsal kohal on meeskonnatöö. Mudelis pole samas midagi uut, samamoodi täidame me oma igapäevaseid tööülesandeid. On olemas otsene juht või juhid (õpetaja), kes jagab tööülesandeid. Nende ülesannete lahendamise/ täitmise protsessis luuakse suhteid, mida saab võimalusel ka edaspidi kasutada. Õpivõrgustiku vahendusel on võimalik teadmisi/ oskusi jagada ja täiendada. Õpivõrgustiku märksõnaks oleks see, et on mingi teatud grupp inimesi keda ühendab eesmärk, millegi saavutamiseks. Kui sotsiaalvõrgustikud ühendavad inimesi pigem tutvuste suhete kaudu ning pole seatud mingeid kindlapiirilisi eesmärke, siis õpivõrgustikus ühenduvad inimesed, kellel on kindel eesmärk olemas. Õpivõrgustikus, lisaks meeskonnatööle, on tähtsal kohal ka eneseanalüüs. Kindlasti on õpivõrgustik jätkusuutlik, kui eesmärgi saavutamine on huvitav. Asja huvitavaks muutmisel on jällegi suur panus õppejõududel, tähtsal kohal on ka osalejad.

Kuigi leidsin võrdluses Meie kursuse eelised: virtuaalne ja auditoorne suhtlemine;

Mida võrrelda?

1.      Juurdepääs – kas kõik või ainult osad

2.      Suurus – see sõltub kuidas on juurdepääs

3.      Iga – kas on 1 asja tegemiseks mõeldud või seotus järgnevatega

4.      Suhtlemine – virtuaalne või reaalne

5.      Tugi – milliseid vahendeid kasutatakse

6.      Struktuur- läbimõeldud või töö käigus kujunenud

Võrreldavad kursused on paljudes punktides sarnased, aga on ka erinevusi.

„Meie“ kursuse erinevus (loe :eelis) on:

·         lisaks virtuaalsele klassiruumile saame kokku ka reaalselt

·         osalejateks on ühesuguse eesmärgi saavutamisega tegelevad inimesed

·         avatud,  juurdepääs ei ole piiratud

·         struktuurilt on kursus hästi ja selgelt üles ehitatud

Personaalne õpikeskkond

...magamistuba, voodi, ühistransport. Tänapäeva variant pigem arvuti ja veebiühendus.Minu personaalne õpikeskkond on nn „suletud”- asub kolmes erinevas arvutis c-kettal. Viibin tihti lähetustes ja olen selgeks saanud, et internetiühendusega ei ole igal pool nii hästi nagu meil...aga elekter on alati olemas olnud.

Materjalid on struktueeritud ja seosed on täiesti olemas, samuti täiendan/uuendan materjale pidevalt, et säiluks ajakohasus, terviklikkus jne. Lõpetatud materjale ma ei täienda, kui aine on läbi ja hinne käes, siis on see kaust täiendamisteks lukusJ

Struktuurist- igal ainel on oma kaust, mis koosneb alamkaustadest.

õppeaine kirjeldus

• Materjalid
• Lingikogu
• Kodused tööd

Need on kohad, kus on põhiliselt materjalid.

Tugifunktsioonid ehk back up- mobiiltelefon, MSN, FB, raamatukogu lugejakaart jne- mis toetavad vajadusel ja ilma milleta ei saa. Koostöö on ka ju tähtsal kohalJ

e-portfoolio

Sellise nimega asja mul pole kuna pole vajadust olnud. Üldse on see sõna kuidagi väga mitte eestikeelne. Lugedes erinevaid selgitusi e-portfoolio kohta kangastub mul pigem CV või haridus- ja teenistuskäigu kokkuvõte ehk siis elulookirjeldus mõningaste lisadega.

Minevik, olevik ja tulevik minu tegemiste kohta, see seondus mul ka lugedes materjale. Leidsin e-portfoolio vajaduse kohta isegi „teooria” J:

Barrett(2004) -kolm küsimust:

1.WHAT?-mida ma olen õppinud ja oma õppimise näitamiseks kogunud (minevik);

2.SO WHAT?-ja mis siis -mida nüüd sellega peale hakata, kuidas kogutud elemendid peegeldavad minu õppimist (olevik);

3.NOW WHAT?-kuhu edasi –kuhu soovin areneda edasi (tulevik).

Samuti panid materjalid mõtlema asjaolu üle, et kui mul oleks seda vaja, siis MILLEKS? Märksõna oleks kindlasti oma tegemistest anda ülevaade kellelegi, keda võiks see huvitada.

·        Korrastatuseks

·        Säilitamiseks

·        Esitlemiseks

·        Eneseväljenduseks
·        Tagasiside kogumiseks

E-portfoolio endale teeksin kodulehena.

Kindlasti on igal inimesel mingil kujul olemas variant e-portfooliost. Näiteks käekott- seda on vaja, see sisaldab meile vajalikke esemeid, see annab meie tegemiste kohta infot (minevik, olevik, tulevik)- iseasi, kas me tahame seda teistega jagada...nüüd lõi politseiniku professionaalne kretinism välja.

        Peaaegu igas loengus on juttu „näoraamatust”- ka seda võib pidada e-portfoolioks, oleneb mida seal jagada.

Prjektijuhtimine

Sotsiaalse meedia eelised ja puudused

Antud teemale mõeldes, seostan neid kahte valdkonda järgnevate märksõnadega:

õpikeskkond- keegi teine otsustab; kohustused;  piiratud/raamides; koosolemine inimestega, kelle valimisel gruppi ei arvestata minu arvamusega jne (kõik need märksõnad pole negatiivse varjundiga)

sotsiaalne meedia- mina otsustan; vabadus; sõpruskond; huvitav jne

Olgem ausad, on õppeaineid, mis uute teadmiste omandamise võtmes on natuke vähem vajalikud/huvitavad, kui teised. Kui see vähem huvitav õppeaine on õpikeskonnas, siis mina olen küll panustanud aine omandamisse nii vähe kui võimalik ja nii palju, et piisaks arvestuse saamiseks. Samas kui eelpool nimetatud õppeainet saaks näiteks Facebooki või mõne muu sotsiaalmeedia kanali vahendusel omandada, siis tuleks juurde mahedamat maiku.

Toon näite oma kogemusest: õppides ühes teises ülikoolis, oli kohustuslik aine filosoofia/esteetika...ja õppeaine maht oli suur. Ainet lugesid 2,  filosoofilise mõtlemise vaatepunktist, täiesti erinevat persooni, kes olid oma olemuselt väga värvikad. Loengumaterjalid ei olnud kättesaadavad veebiavarustest, olid ainult nemad oma teadmistega; aine programm ja kohustusliku kirjanduse loetelu. Loengute ülesehituses puudus igasugune loogika. Esimene loeng algas sissejuhatusega: 90% aine kuulajatest põrub eksamil ning eksam on suuline. 1sõnaga ma pidin teadma kõike millestki, millel puudus ülesehitus. Õppeinfosüsteemi ilmus esimesena järeleksami aegJ

Konspekteerida oli selles aines suht keeruline kuna rüperaalid olid keelatud, konspekteerida ju võisid, aga pärast seda uuesti lugeda oli võimatu kuna teema hüppast ühelt teisele ja aegajalt oli ikka täiesti seosetu jutt. Käisin kõikides loengutes kohal, konspekteerisin, hankisin kohustusliku kirjanduse. Loengud lõppesid ja kui ma võtsin kätte esimese artikkli, mis oli 39 lk pikk saabus veel karmim reaalsus...mitte midagi ei saa aru. Mõistavad mind nee, kes on lugenud filosoofilisi tekste. Peale 7 lauset saabus esimene haigutus ning peale 14 lauset ma juba magasin. Läksin kergema vastupanu teed, lugesin läbi 20 artikklist 3 kõige kergemat ja õppisin tuimalt pähe stampmõisted ja paar tähtsamat vanakset (loe filosoofi), mida nad loengus korduvalt kasutasid...ürgmuda oli üks selline. Eksam viidi läbi järgnevalt: ruumis oli korraga 15 inimest, kõik asjad, peale pastaka, viisime õppejõu lauale, siis ta võttis kaardipaki (mis oli ainukordne) ning igaüks tõmbas 2 kaarti. Vastavalt kaardi pildile andis tema 2 küsimust loengus läbitu kohta ja 2 artikklit kohustusliku kirjanduse loetelust, millest pidid rääkima nii nagu aru said/ ja nii nagu oli õppejõu arvates õige. Mul vedas, sain 2 jokkerit ja see tähendas õppejõu arvamuse kohaselt seda, et võin rääkida sellest, millest tahan. Siis andis ta 2 A4 paberit, kuha hakkasid oma teadmisi kribama, selleks oli aega 22 minutit. Kui aeg otsas, pidid kõik pastakad ära panema ning ta hakkas vastu võtma ükshaaval vastajaid. Küsimuste/ vastuste kuulamisest ei olnud kasu, sest ükski ei olnud korduv. Lõpptulemus oli selline nagu õppejõud esimeses loengus lubas- 15 sooritajast sai läbi mina 10%.

Sellist ainet oleksin paremini omandanud sotsiaalse meedia vahendusel.

Ei oska öelda jällegi arvamust õpetajate vaatenurgast, aga teatud ainete eesmärgini ehk siis uute teadmiste omandamise ja nendest aru saamiseks võiks kasutada sotsiaalse meedia vahendeid. Jah, seal on miinuseid (autoriõiguse/ turvalisuse/ privaatsuse teema; akadeemilise õhkkonna puudumine jne), aga eelised arutelude tekkimise ja aine põhjalikuma omandamise seisukohalt on kaalukamad.

Pluss, mis ma veel avastasin, on see, et inimesed, kes pole „arvutiga sinapeal”, tunnevad ennast Twitterit või blogi kasutades kindlamalt, kui sukeldudes virtuaalsesse õpikeskkonda.

Ma ei saa öelda lõplikult, et eelistan üht teisele, aga teatud olukordades võiks olla „pehmemat maandumist”!

Mis on õpikeskkond?

Õpi- tegevus uute teadmiste omandamiseks

Keskkond- soodsate tingimustega ruum/ümbrus

Õpikeskkond- ruum, mis soodustab uute teadmiste omandamist

Samas ainult sellise ruumi olemasolust on vähe....õpikeskkond peaks sisaldama veel lisaks kindlaid komponente:

• Uute teadmiste andjad (õpetejad/ õppejõud, oma ala spetsialistid)
• Uute teadmiste vastuvõtjad (õpilased; 1sõnaga kõik need, kes soovivad uusi teadmisi omandada)
• Uute teadmiste vastuvõtmist soodustav atribuutika (arvutid, lauad, toolid piisav valgustus)
• Uusi teadmisi toetavad abimaterjalid (lisalugemine jms)
• Uute teadmiste omandamise ülevaade (hinnang tehtule)

Olen kasutanud järgmisi õpihaldussüsteeme: IVA, Moodle, WebCT...kõige enim meeldis mulle Moodle.

Moodle (http://moodle.org/ ) objektile suunatud dünaamiline õpikeskkond. Olen õppurina kasutanud mitu aastat ja üldiselt rahule jäänud.

Plussid/miinused esitan ainult õppuri vaatevinklist kuna õpetaja rollis pole sentimeetritki olunud veel:

+ erineva tasemega kasutajagruppidele- lihtne, arusaadav,

+ hea keskkond rühmatöödeks

+ tagasiside tehtud tööle on loogiliselt ja hästi üles ehitatud

+ õpetaja ning teiste kursusel osalejatega on võimalik kontakteeruda

+ asjalik kalendrisüsteem esitamistähtaegade kohta

- detailne kasutamisjuhend puudub

- suletud keskkond

- valmis töid näeb ainult õpetaja

- kasutada saab ainult interneti olemasolul

Õpileping

Teema

• erinevate õpikeskkondade positiivsete/negatiivsete külgedega tutvumine nind nende keskkondade praktiline kasutamine.

Eesmärgid

• uute teadmiste omandamine/tutvustamine/jagamine kolleegidega.

Strateegiad

• kõikides loengutes osalemine
• koduste tööde tegemine
• rühmatöödes oma panuse andmine mitte alla 90%
• olen kogenud, kahjuks, et ainult tahtest ei piisa, seega üritan vastavalt ilmale riides käia kuna gripi ja palavikuga ei ole arvuti just mu kõige parem sõber
• lähetusse minnes välja uurida sihtkohariigi interneti kasutamise võimalused
• vajadusel söön vitamiine ja teen kepikõndi

Vahendid/ressursid

• veebivahendid
• õppejõud
• kaasõppurid
• kolleegid
• natuke fantaasiat ka:)

Hindamine

• üritan kolleegide/tuttavatega uut infot jagada 
• kutsuda neid arutlema antud võimaluste kasutuselevõtu teemadel
• kasutan ise ka neid keskkondi

Reflektsioon (kursuse lõpus)

need on mälu värskendavad märksõnad, et pärast teaksin, millele kirjutamise hetkel mõtlesin:

• mis ma sellest sain?
• mida veel vaja oleks?

Endast

Nimi Pille. Töötan julgeolekuvaldkonnas juba pikka aega. Kevadel lõpetasin Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe ning viimasel hetke otsustasin õpinguid jätkata Tallinna Ülikooli magistriõppes informaatika õpetaja/ kooli infojuht erialal, kuigi pole päevagi olnud õpetaja....see lihtsalt tundus huvitav.