Õppematerjalid ja autoriõigus

Selle nädala teemaga olen samuti ennast kursis hoidnud ja lugesin huviga ka Hansu soovitatud kõiki materjale. Tänapäeval pole väga raske ennast antud teemaga kursis hoida (huvi ja tahtmist peab ainult olema), näiteks kasvõi tiheda kino külastajana on enne filmi algust alati klipp, mis tuletab meelde, et veebi kaudu „varastamine“ on pähh. Ma ei saa nüüd öelda, et ma poleks selle vastu eksinud, muidugi olen, aga iga päev järjest vähem, pigem on asi unustamises ja siis ümber tegemises, et oleks vastavalt reeglitele.

Antud nädala teemat on tegelikult alates eelmise aasta sügisest käsitlenud mitmed erinevad õppejõud mitmes erinevas aines Tallinna Ülikoolis- jagada sooviksin Eero Johannes aine „IT arendamisega seonduvad juriidilised probleemid” nelja videoloengut 1, 2, 3, 4 ja õppematerjale . Sel kursusel käsitletakse üpris hästi autoriõiguse ja üldse inetrneti, kui vaba ruumiga seonduvaid küsimusi. Kindlasti hästi huvitav ja kasulik kõigile.

Jälle peaksin siinkohal puudutama oma lõppenud eelpraktikat kuna ei ole tegevõpetaja. Seal oli teemaks esitluste koostamine/ tegemine- õpetaja poolt olid ette antud teemad, kasutama pidi pilte/ fotosid, teksti, muusikat. 1sõnaga pidi esitlus olema võimalikult huvitav ja atraktiivne. Juhtusin osalema esitluste ette kandmise tunnis- ja mis ma seal nägin copy- paste ilma viitamata. Õpetaja isegi ei võtnud teemaks, et nii ei tohi või nii pole õige. Kui tund läbi oli, siis ma loomulikult soovitasin õpetajal järgmisel korral anda teemaks näiteks autorikaitse, piraatlus või plagiaat, printerite ja kõvaketaste asemel.

Hästi armsasti viitavad kasvatusteaduslike ainete õppejõud korrektsele käitumisele „kasutage korrektselt viitamist, sest Teie paberikandjatel esitatud tööd käib üle kontroll“.

Avatumaks muutmisest- mulle tundub, et seoses infoühiskonna pealetungiga on osad õppejõud ja osad õppurid sattunud ebavõrdsesse seisu. Kui varem oli kõigile teada, et käid loengus- konspekteerid- teed kirjalikult paberikandjale mõned ülesanded ja osaled eksamil = tulemus käes, siis nüüd oleneb kõik õppejõu innovatiivsusest ja kaasaja vahendite kasutamise julgusest. Äkki peaks taseme ühtlasemaks muutmise huvides hoogu maha võtma ja teisi järgi ootama? Avatumaks muutmisel on muidugi ka see +, et peab hästi hoolikalt mõtlema, millest ning kuidas kirjutada- isegi blogis.

Õppematerjali analüüsimiseks valisin materjali autoriõigusest- kõik oli nii nagu peab, viited olemas ja puha. Midagi valesti olevat ei leidnud, pigem sain edaspidiseks õppematerjalide koostamiseks mõtteid.

Arvutipõhine testimine

Mina arvan, et veebipõhised testid on väga suureks abiks/ toetuseks nii õpilasele kui ka õpetajale. Tegevõpetaja ei ole ja just lõpetasin eelpraktika. Sealt jäi mulle kõrvu kumama üks etteheide, et arvutid on halvasti mõjunud õigekirjale ja tänu arvutitele on kadunud õpilastes huvi iseõppimise vastu kuna peaaegu kõike on võimalik googeldamise abil võrgust leida. Mina sellega nõus pole. Koostasin millalgi ühe testi LeMill´is teise õppeaine jaoks.
Samuti oli mul kunagi tarvis teha test, millele vastati paberikanda abil, selleks kasutasin sellist lihtsat testi koostajat, mis ei ole just kõige parem, aga tol hetkel oli minul sellest kasu.

Ja teistes ainetes on vaadeldud tutvutud TATS, PETS, Hot Potatoes ja teiste võimalike võimalustega.

Mis ma ise testide tegemisel eelistaksin, ütleme nii see oleneb. Kui tahan teada konkreetseid asju ja võimalikult kiiresti, siis kasutaksin kindlasti ainult valikvastuste varianti. Kindlasti on hästi hea, näiteks mõistete puhul, kasutada lünkteksti ja suurepärase ülevaate annab nn esseevastusega test.  Võibolla leebuksid siis ka sellised õpetajad, kes praegu arvavad, et internet on „saatanast“. Ise tegin veel ühe proovitesti Google Forms´i abil, tundub selline käepärane hea vahend.  

Tegelikult on testid head enesekontrolli vahendid ja neid võiks isegi rohkem õppetöös kasutada.

Uuringute läbi viimise vahendeid, mida võiks väga edukalt kasutada ka testide koostamiseks, olen samuti proovinud/ katsetanud ( Connect jms). Lõppkokkuvõttes oleneb ju kõik sellest, kuidas sa esitad küsimuse, et saada soovitud vastus.